Koera õhus viibitud aeg on kaotatud aeg, õige info andmisega tuleb see aeg minimiseerida. Koer võib küll liikuda lühimat trajektoori pidi, aga samas kaotada kiiruses niipalju et võit muutub ajakaotuseks. Mitmed harjutused tahaks edaspidi läbi teha stopperi kaasabil ja kasutades erinevaid juhtimisvõtteid, et olla kindel, mis on minu ja minu koera jaoks parim lahendus. Ise sain tagantlõikamistes kindlasti enesekindlust juurde, tegelikult tulevad need meil välja küll ja laupäevasel võistlusel sai seda ka tõestatud.
Esimene rada jäi meil paraku jooksmata, kahtlustasin Lille pissihädas ja igaks juhuks viisin ta süles starti.
Ja sinna esimese tõkke taha ta istuma jäigi, algus nuuskis istudes, mina üritasin teda kõikvõimalikke häältega tuua sisekosmosest jälle maa peale tuua, aga edutult. Oli see hiirekäik, mis ta tähelepanu pälvis, või miski muu, ei tea, see jooks jäi meil igaljuhul tegemata.
Kahe jooksu vahepeal üritasin Lille käima tõmmata soojendustõketel, tundus, et õnnestus. Teine rada algas tempokalt, poomi kontakt küll üle hüpatud, paraku olin ebatäpne Lille tõkke taha lükates ja diskvall tuli ära.
Kolmas rada- kaotada polnud enam midagi. Startisin koos Lillega, et olla kindel, et me ikka ühise asja nimel tegutseme, kõik läks hästi, paremini oleksin võinud juhtida koera tõkkel, mis oli enne A-takistust- swiss army knife handling oleks seda nimetatud eelnenud koolitusel-aeg oleks ehk võinud 0,5 -1 sek. parem olla kui oleksin osavam olnud sel takistusel. Aga siiski puhas tulemus ja selle raja võit. Video kahjuks tõrgub, ehk õnnestub siiski üles laadida edaspidi.
Kuna videot pole, lisan illustreeriva pildikese Hiiumaa treeninglaagrist, kus Lill pani rõhku ujumisele. Ja veespordis on ta tõeliselt hea, samuti vettehüpetes :-)
No comments:
Post a Comment