Lill, Setu, Gaspar, Rocky ja Borka rebasejahil

Tänu Borka õhutamisele pääsesid ka Lill ja Setu Jõgevamaale Roosiaia talusse rebase manu. Welshidest ühinesid veel Lille poeg teisest abielust Rocky ja linnavurle Gaspar, samuti väike reps Irma. Setuga oli küll selline lugu, et kõik, kes tehisurgu olid näinud, väitsid, et Setu sinna sisse ei mahu. Urg oli tõesti kitsas laudadest kokkuklopsitud mitmeosaline käik, kus olid mitmed pesad rebase jaoks. Ja Setu sünonüümiks Roosiaia talus talus sai paraku Paks. Las nüüd tuleb Paks rebase juurde!!
Harjutus algas sellega, et kõik koerad pidid läbima kanali, kus esialgu rebast veel ei olnud. Setul oli päris raske, aga hakkama ta sai. Ehkki küll väljast oli näha, millises käigu osas Setu just viibib- seal lihtsalt lauad värisesid ja kui Setu hakkas kanalist väljuma, tuli enne teda suur tolmupilv ja alles seejärel loom ise.
Siis anti kõigile koertele läbi puurivõre rebast näha, instinktipuudust küll welshidel ei olnud, Irma aga ilmutas sülekoera iseloomu ja teinud puuris pikutavast rebasest üldse välja.
Järgmisena pandi rebane ühte kanalipessa ja koer pidi ise kanalisse tungima, rebaseni jõudma ja seejärel püsivalt haukuma, eksami sooritamiseks peab haukuma 10 minutit. Welshide au ja uhkus oli siin Rocky, kes ka tegelikus elus on töötav jahikoer, ta puges kanalisse ja haukus nagu jaksas; video peaosas ongi Rocky. Rebase perenaise Marju sõnul oleks Rocky olnud võimeline kohe ka ametliku katse sooritama. Lill, Gaspar  ja Setu ei olnud  nõus ise kanalisse ronima, nende arust oleks võinud ju kasutada otseteed rebaseni. Kui neid aga kanalisse suruti, siis roomasid rebaseni küll ning haukumisega ka raskusi polnud.  Eksami sooritamiseks peab koer aga iseseisvalt urgu minema. Igal juhul pakkus see päev kõigile terjerilistele täiuslikku meelelahutust- sai teha asju, mis kogu senise elu on olnud keelatud ja selle eest veel saab lausa kiita!

Tumanova seminar

Osalesime teistkordselt Svetlana Tumanova agility seminaril. Lill oli väga aktsioonis ja suuri raskusi oli stardis, mina olin täielik käpard koera tõkke taha saatmises ja paraku ka eestlõikamises. Ega midagi väga uudset ei selgunud- vanad tõed, et Lill jookseb minust kiiremini ja inimkeelest ta aru ei saa, leidsid taas kinnitust. Sõna tunnel Lille sõnavarasse ei kuulu, nimelt harjutasime trenni teisel poolel tunnelisse saatmist ainult suulise käsuga, vähimalgi määral kaasa aitamata käe või liikumisega, edu oli suht nullilähedane. Kui koolitaja kuulis, et tegu juba 6 aastase koeraga, siis arvas, et teda on siiski hilja ümber õpetada. Hea, et minu vanust ei küsitud:-)

Säde võistlus Kilgi tallis 05.11

Hooaja viimane võistlus toimus esmakordselt Kilgi talu maneezis, super mõnus oli joosta nii heal liivapinnasel.
Kohtunikuks oli Leena Rantamäki-Lahtinen, kelle radasid jooksime ka augustikuus Hyvinkääl. Tegelikult oligi radade käekiri suhteliselt sama, palju oli kiireid otse jooksmisi.
Esimene rada algas meile suht sobimatult, otse üksteise järgi tõke, pikkus, tõke, kiik ja rõngas, olles sunnitud startima koos koeraga, ei ole see midagi lihtsat. Jõudsingi Lillega sammu pidada, mõneti oli see üllatus, aga rõnga juures oli mul jaks otsas, ei jõudnud anda Lillele signaali, kumba tunneli auku siirduda ja diskvall oligi käes. Peale seda lipsas Lill veel teisegi tunnelisse valest otsast ja raja lõpus poomikontaktist ka üle. Tegelikult oli rada lihtne, nii nagu järgminegi agility rada.
Teisel rajal olime normaalsed, tegime puhtalt ja võitsime esikoha, kiiruseks tuli 4m/s. Hea meel, et õnnestusid mõlemad koera vedamised ja taha heitmised, vedamistes olen varasemalt tihtilugu ebatäpne olnud.
Selleks aastaks on nüüd agilityvõistlused läbi, meie võistlushooaeg kulges tõusvas joones. Võistluspaus oli ligemale 4 kuud, treeningpaus kuu aega lühem, tulemused stabiliseerusid alles augustikuuks, kahjuks MM  ebaõnnestus, hooaja krooniks kujunes aga Soomes võistluse võit ja tsempioni tiitli saavutamine. 2011 aasta MM punktitabelis hoiame praegu liidrikohta.