Võistlustreening 14.08

Osalesime Tubli võistlustreeningul, kus oli väga hea võimalus treenida võistluse õhkkonnas, tegime seda mitteametliku väljaspool arvestust võistlejana A1 rajal. Rada ei olnud sugugi kerge, slaalomisse sisenemise nurk meenutas üht Anne Savioja hüpperada Helsinki MM-lt, kus kõik kiiremad koerad said tõrke kirja, eestlastele see rada aga sobis. Kas see on nüüd hea või halb, aga Lille kitsaskohti sellel rajal nägin ette.
Kõigepealt rõngas, kus rõnga ümber oli meie jaoks tavatult tükk tühja maad. See ei ole muidugi mingi vabandus, A3 koer peaks ära tundma ikka ka erinevaid rõngaid. Lillel on rõngaga ennegi probleeme olnud, hasardi ja kiiruse tõustes on ta aeg-ajalt proovinud kõrvalt joosta, nii tegi ta seda tänagi ja lausa mitmeid kordi järjest.  
Slaalomisse sisenemise nurk oli väga hea proovikivi, võistlusel oleksin proovinud seda koerale võimalikult ette nämmutada, aga täna tahtsin katsetada, kas Lill saaks sellise nurgaga hakkama, nagu karta oli, ei saanudki.
Väga nõrk oli meie poom, mitu korda üle kontakti. PÄrast mõtlesin järgi ja omaarust ka leidsin põhjuse, miks see juhtus- olin ise liiga ligidal kontaktpinnale, tavaliselt olen ise eemal ja koer sooritab kontakti minust sõltumata. Täna aga toppisin ennast liiga lähedale. Ühesõnaga- see oli jooks kui õudusunenägu. Kui midagi postiivset otsida, siis - Lill istus stardis! Suvistel võistlustel tekkis meil probleem kiirusega ja seetõttu ei olnud meil mõtet väga stardis püsimisele rõhuda, peaasi, kui kuidagi hoo sisse saaks.
Teine rada oli hoopis teistsugune, kontaktid õnnestusid ja olid lausa väga ilusad, slaalom oli ok, seekord muidugi oli nurk ka hulga lihtsam.