Hyvinkääl oli lisaks tavavõistlusele mängus ka suuremad panused, mitmed tõud nagu snautserid, kääbuspintserid ja muuhulgass ka welshi terjerid selgitasid välja oma tõu meistrid. Seetõttu oli võistlusel tavatult palju habemikke. Kohtunikuks oli seekord Leena Rantamäki-Lahtinen ja rajad olid tegelikult võrreldes eelmise päevaga hulga kergemad, aga samas täiesti nauditavad ja võimalik oli neid lahendada erinevalt, mis tegi vaatamise väga huvitavaks. Alustasime hüpperajaga, kõik oli muidu kena, aga raja lõpus ei pidanud minu närvid vastu ja hüüdsin täiesti õigesse tunneliauku suunduvat Lille nimepidi, mistõttu koer pidi tegema lisasamme ja kaotas aega. Epp oli tubli inimene, kes minu viga märkas. Ja sellises olukorras, kus puhtaid radu palju ja ajavahed imeväikesed, ei tohi sellist asja endale lubada. Meie puhas rada andis 8.nda koha, kiiruseks tuli 4,14 meetrit sekundis.
Agilityrajal oli meil kõik väga kaunis, kuni lõpus ülehüpatud poomikontaktini- ja seekord hüppas Lill kohe kaugelt üle :-(
Olin poomil liiga palju Lillest ees, näitasin juba järgmist takistust- pikkushüppet, paraku ei ole me suutnud treenida sellist jooksukontakti, mis toimiks sõltumata koerajuhi asendist.
Kiiruseks tuli 4,2m/s ja agilityrajalt 13.koht.
Kuna lahkusime võistlustelt enne ametlikku lõppu, jäigi esialgu teadmata, kuidas lõppesid welshide meistrikad. Hiljaaegu sai siis tõuühingu kodulehele teada, et meile kuulus 5 võistleja hulgas 3 koht. Kogu esikolmik lõpetas kahe raja kokkuvõttes 5 karistuspunktiga, esikoht jäi meist 1,6 sekundi ja teine koht 0,5 sekundi kaugusele. Konkurendid olid tugevad, tegu on koertega, kes soome võistlustel pidevalt eesotsas on.
No comments:
Post a Comment