2013

Aasta 2013 viimane agilty võistlus on seljataha jäänud ja aastale võib joone alla tõmmata.
A3 miniklass on Eestis jõudnud tasemele, kus on tavapärane, et osalejate arv võistlustel kipub 30-le lähenema. Kiiruse poolest meil loomulikult paremate kandadele asja ei ole, aga vahel juhtub, et tänu sheltide ebaõnnele on ka meie päev. Nii õnnestus viimasel Tako võistlusel näpata hüpperaja esikoht 27 võistleja konkurentsis ja väga rumal viga kiigel röövis teise poodiumikoha.
Lille hüpperada 23.11



2013 tegi Lill 36 ametlikku  starti, välisvõistlustest osalesime Poolas All Breed Cupil.
Saavutasime 19 tulemust, millest vaid neli on puhtad 0 karistuspunktiga rajad, 17 diskvalli, nii et stabiilsusest ei ole juttugi. Rajad, mis eeldavad koera eemalt saatmist või stardis püsimist, ei ole meile jõukohased ja sellest ka need 50-50 tulemused.
Aasta eredamad saavutused saidki tehtud Poolas IABC-l, mitteametliku hüpperaja II koht, A3 agilityraja 5 koht, võistkondlik hüpperaja võit koos Borka, Trudy ja Williga.

IABC 2013 team jumping I koht, foto Solvita

Lill on nüüd 9,5 aastat vanad, mitmed vanad võistluskaaslased sünniaastaga 2004 on sel aastal agilityst taandunud. Lille lust ei ole sugugi aastatega vähenenud, tervis suurepärane ja meie jätkame. Ehkki jah, tuleb tõdeda, et treenida meil ajapuudusel praktiliselt ei õnnestu.
Kuna blogi nimi on ju tegelikult welshi terjerite agilityuudised, seega ka pisut teistest terjeritest. Ryder ja Anu on teinud mõned stardid, võitnud ohtralt poodiumikohti ja tehtud on ka esimene 0 A1-s. Nö. nullilõhna on õhus olnud mitmel korral, aga ikka tuleb mingi aps sisse.
Mitmed noorwelshid on asunud agilitytrennis käima ja kui vaid omanikel tahtmist jätkub, siis ei ole miski võimatu, koerte taha asi pidama ei jää:) Esimest ametlikku A1 starti  ootame cairni terjer Irmalt.

EMV 2013

Eesti meistrivõistlustel osalemine on auasi, seetõttu polnud mingit kahtlust, et osaleda tuleb ka Lillel. Muidugi on selge see, et kuna on  pealekasvanud tubli sheltiede plejaad, kelle kiirusele ei ole meil midagi vastu panna peale terjerliku visaduse ja heal juhul tihkete pöörete muidugi ka :P
Võistluspaik Viljandis oli hea muruga staadion, kokkutulnud agilityrahvas muhedas tujus ja nii ei tulnud isegi meelde, et mingi vastutusrikas võistlus ees ootab.
Hüpperada ei olnud eriti keerukas, kuid siiski omad eksimise kohad oli kaval kohtunik välja mõelnud. Kuna muru oli hommikul veel märg, siis õnnestus mul eelviimasel tõkkel kukkuda, õnneks ei juhtunud midagi fataalset peale väikese ajakao. Tulemusega võis igati rahule jääda
- 4 koht, kiirus 4,38 m/s , mis oli igati kena stardipositsioon agility rajale.
Paraku kui nägin agilityrajal poomi paigutust, siis oli selge, et puhast tulemust on sellelt rajalt raske saada. Poomi alla paigutatud tunneli tõttu tuli koer saata poomile eemalt,  mis Lille puhul on väga riskantne manööver, mis kergesti võib lõppeda tõrke või lausa disklafiga. Poomile me pihta saime, küll aga oli kindel kontaktiviga poomi lõpus. Ausalt öeldes oli sel rajal veel mitu konarlikku kohta, nii et mingi kaunis jooks see ei olnud.
Agility rajal oli meie koht kaheksas ja koondtulemuseks kuues koht, mis tegelikult polegi ju paha tulemus. Eks kripeldus muidugi sisse jäi, poomikontakti võtmise korral olaksime maandunud teisele kohale. Arvestades Lille krapsakat olekut, loodame väga, et need ei olnud meie viimased meistrivõistlused.



Kõigi fotode eest tänu perekond Kauerile , videode eest  Piret Teng:)

W-Babe 9 aastat!

Ja tõpoolest nii see ongi, väike sõge Lill on juba auväärses prouaeas. Alles see oli kui ta pisikese kirbuna Miljami bussiga Rumeeniast Eestisse reisis. Lill on jõudnud saada 16 kutsika emaks, rahvusvaheliseks välimikutšempioniks ja Eesti ning Soome agility tšempioniks.
Nüüd on kutsikate ja näitustega kõik ja jäänud on vaid agility. Seniks kuni Lillel jooksulusti jagub, niikaua ka agilityt jookseme. Praegu ei ole küll mingit märki, et Lille lust kustuma hakkas. Võistlustel on 2004 aastal sündinud koeri küll veel vaid mõni üksik järgi.
Pärnu võistlused 06.07
Kohtunik Henri Luomala Soomest. Just tema rajalt tuli meil aastal 2010 Soomes võit ja koos sellega tšempioni tiitel. Kuid seekord erinesid rajad küll väga kohtnik Luomala tavapärasest käekirjast, või on ta lihtsalt stiili muutnud. Suured tõkete vahega kiire jooksurada, mis eeldab koera eemalt saatmist, see ei ole just minu ja Lille teami soosituim  rajatüüp.
Hüpperajast video puudub, sirgesse tunnelisse saates jõudis Lill teha 2 korda spinni, mille eest tõrget ei antud, aga spinnid olid ka suht kaugel tunneli otsast. Samuti jooksime slaalomi ees kokku, kohtunik ka siin kätt ei tõstnud. Sellelt rajalt 0 karistuspunkti, 4 koht, kiirus 4,35 m/s.
Esimesel agilityrajal saime vea nii poomil kui A-l, aeg oli miniklassi kiireim, 4,39m/s, koht 10, videot jällegi pole.
Viimane agilityrada oli meie kõige kehvem sooritus,tunneli tõrge, traditsioonile poomi viiekas ja siis väljakargmine slaalomist. Koht 9.

 Pärnust võtsime suuna Saaremaale, öö veetsime Margit ja Jazzie külalisena, Lillel õnnestus käia ka naabertalus söögivargil, millele ta küüned taha sai, ei tea, naasis ta aga rasvase vuntsi ja rahuloleva näoga.
Saaremaa jooksud meil eriti välja ei tulnud, jällegi olid rajad sellised, kus eemalduv koer väga oluline komponent raja edukaks sooritamiseks. Võistluskoht oli väga lahe ja kohtunik Salme Mujuneni rajad väga omanäolised.

Aglityraja diskvall tuli kiige kontrollimisest, hüpperajal jõudis Lill võtta vale tõkke enne tunnelite sirge alustamist.
http://www.youtube.com/watch?v=UWcYy1U89tg&feature=youtu.be
Tore nädalavahetus oli ja võistlus on hea põhjus suvise Saaremaa külastamiseks  :)

Südasuvine Pärnu võistlus

Ilmateade oli üsnagi ähvardav ja nii sai lisaks telgile kaasa pakitud ka mitu komplekti riideid, et pärast oleks ikka midagi kuiva selga panna. Õnneks seekord ei pidanud prognoos paika.
Seekorsed rajad kohtunik Peteriselt olid tavapärastest A3 radadest ihtsamad, tulemustes ei kajastunud see küll kuidagi, puhtaid radu oli siiski vähevõitu. Miniklass oli traditsiooniliselt rohkearvuline, 19 koera.
Esimesel rajal ei jõudnud ma kohe mitte kuidagi vajalikesse kohtadesse ja nii tabasin end ühel hetkel Lillele sõnu peale lugemas- oota, oota ja ei toimunud see mitte kontaktpinnal, vaid enne tunneliaugu valikut. Võtmata jäi ka poomikontakt ja enne lõppu koperdasime veel tõrke välja, kokku 10 kp. ja 7 koht.

Teine rada tundus veel lihtsam, õnneks meil juhtimise suhtes seekord lahkarvamusi polnud, kuid jällegi see neetud poom! 5 karistuspunktiga 2 koht ei ole muidugi teps mitte hull, isegi ajaline kaotus sheltiele oli seekord vähem kui tavapärased 5 sekundit, aga ikka oleks ju tahtnud rohkem.

Päeva nael oli ujumine Pärnu jões, Lill kroolis mõuga, tekkis juba väike hirm, et jääb mõne möödatuiskava veesõiduki ette. Veskimetsa võistluse nädalavahetusel läheb Lill debüteerima näitusele veteranklassi, järgmine agility start on taas Pärnus.

Poolas Paljajalu Poodiumil

Lill on vaatamata oma juulis täituvale 9 eluaastale käbedam kui kunagi varem. Talvel ei saanud ei trenni ega ujuma ja nii läks füüsiline vorm käest ära. Kevadel olukorda parandama asudes juhtus nii, et ootamatult õnnestus Lille kehakaaluks saada 7,7 kg, varasem võistluskaal oli ligi 0,5kg rohkem. Ja ausalt öeldes tundub, et nii kiirelt ei ole Lill kunagi varem jooksunud. Muidugi ei tähenda see meile enneolematut puhaste radade sadu, kuna Lillega tuleb takistused korralikult kaasa joosta, siis hädapärast on vaja ka samakiiret koerajuhti ja vaat siin on meil küll defitsiit. Kahjuks mina ei ole suutnud midagi kaalust maha võtta.

Poolas saime mitu diskvalli seetõttu, et ma ei jõudnud piisavalt kiiresti vajalikku kohta. Aga saime ka mitu korralikku tulemust. Väga uhke olen, et võistkonna Second Estonia (Villi, Trudy, Borka, Lill) kaukasse õnnestus teha 2 puhast rada, lausa usukumatu tundub, et eelpool mainitud non-sheltie, non- border võistkond võitis meeskondliku hüpperaja! 6 meeskonda jooksid puhtalt ja meie ajad olid kiireimad! Või tegid poolakad tulemuste arvutamisel mingi vea ja seetõttu nüüd tulemusi internetis polegi :P

Foto Solvita Slišane

Võistkondlik agilityrada
 http://youtu.be/nLmx-hLnJ00

Veel õnnestus teenida open jumpingu teine koht. Tulin just dušši alt autasustamist vaatama, Lill oli õnneks kaasas ja loomulikult polnud mingit ideepoegagi, et meie puhas rada võiks anda poodiumikoha. Aga  võa näpust, veendudes, et minu poolakeelne nimi tõepoolest on minu nimi, lükkasin laimirohelised plätud jalast nagu tubli muhameedlane mošees ja astusin amfiteatri lavale.

Pildi autor Solvita Slišane

Video sellest jooksust on siin- http://youtu.be/fkI6_XkdSX0
Üks puhas A3 agilityrada õnnestus ka joosta, enne seda rada lõin itaallastega midide stardijärjekorras lahingut ja adrenaliin oli üleval, ilmselt tuli see kasuks ja jooksin väga agressivselt, vähemalt endale tundus nii, kahjuks videot sellest jooksust ei ole. Kiik oli küll krimiaalne ja jooksime ka Lillega kokku, kuid kohtunik oli meile armuline ja tulemuseks puhas rada, 5 koht!

Terjerite AG Meistrivõistlused 01.05.2013

Tiina ja Setu foto Martti Vaidla

01.05 toimus Eesti esimene tejreritevaheline jõuproovimine agilitys, ligikaudu pooled 56-st osalejast olid JRT, kuid siiski jõudis võistlema ka 5 welshi terjerit.
Debüütklassis osales welshidest Jack, kel seekord veel tulemust kirja saada ei õnnestunud.
Veteranklassis osalesid Ronny ja Sedrik, kes saavutasid vastavalt  4 ja 5 koha. Ronny pälvis ka vanima võistleja auhinna.

Ronny  foto Martti Vaidla

 O-klassis võistlesid Tiina ja cairni terjer Irma, Irms ei olnud just kõige kiiremas jooksuvormis ja kaks puhast rada andsid kokku 4 koondtulemuse, tore, et tase oli sedavõrd kõrge, et kahe puhta rajaga ei jõuagi esikolmikusse!

Open klassis osalesid Ryder ja Anu ning Lill ja Tiina.
Ryder seekord tulemust kirja ei saanud, Lille osaks jäi kolmas koht miniklassis. Aeg oli küll parim, ent paraku poomikontakt jäi võtmata.

Kokkuvõtteks tahaks tänada kõiki aktiivseid kaasamõtlejaid ja kaasa-aitajaid, tänu kellele selline vahva üritus teoks sai, vähemalt mulle endale tundus, et tõeline Agility Vaim oli sellel üritusel kohal :)