Saaremaa 10.07

Agility maraton algas reedese treeningu Seppo käe all, mis tuletas veelkord meelde tõde, et väiksese koera juhtimisel võib jalgadega imet teha, abitreener Anja sõnul ei peakski ma niipalju õlgadega vehkima nagu seda teen. Ja tõepoolest, minu jaoks lahendamatu olukord treeningrajal õnnestuski õige jooksutrajektoori valikuga lahendada. Laupäevased võistlusrajad olid A3-le paraja keerukusega ja mõnusalt joostavad.
Lille agilityrajal saime tõrke slaalomis tänu minu nõmetsemisele, üritasin ülimalt korralikult koera slaalomisse saata ja kõigepealt lükkasin ta mööda ja seejärel olin ise koeral ees, nii et Lill sisenes valesti, siit tõrge. Muus osas oli kõik hea, kiirus ka niivõrd korralik, et selle võistluse võitsime.
Hüpperajal oli Lill esimesed takistused aeglane, siis läks käima ja saime puhta rajaga võidu!
Suur üllatus tuli aga Setult, kes lausa põles tahtmisest, samuti puhas rada ja Lillest 1,5 sekundit kiirem aeg!
Juhtisin koeri erinevalt, Lillel tegin 2 korda tunnelisse saatmise tagant lõikamisega, mis on aeglustav manööver, Setu puhul kasutasin valssimist. Ausalt öeldes rajaga tutvumisel ei jõudnudki Setu jaoks mingit plaani pidada, 5 minutit on nii napp aeg, et vaevu jõuab ühe koera kursi paika panna, seekord läks õnneks.
Pildil Livia püütud hetk Setust, kes ootab stardiluba. Õnnesoovid Toorule, kes tõestas edukalt, et tark ei torma ja nii nad Liviaga A0-s kolmandale kohale platseerusid! Kohtunik mainis, et tema sarpeid ei ole varem agilitys näinud, aga eks tal tuleb siis rohkem väljaspool Soomet hindamas käia :-)