Laupäeval tuli meil joosta kaks rada, esimene varahommikul oli individuaalne hüpperada hr. Alffilt, täiesti tehtavmuidu, aga koht, mida pidasin juba rajaga tutvudes kõige kriitilisemaks, meile ka diskvalli tõi. Ei ole tagurpidi jooksmine ( ja ühtlasi koera kaasa vedamine) minu tugevaim külg, keerasin ennast pisut vara, puudu jäi vast paarkümmend sentimeetrit ja lükkasingi koera tõkke taha. Sest jooksust on kõige enam kahju, sest minu ja Lille tempo klappis seal suurepäraselt.
Järgmine start oli laupäeva hilisõhtul, miskipärast minikoerad alustasid ja ka lõpetasid võistluspäeva. Sellest jooksust sai meie MM-i häbiplekk. Teine tõkke oli järjkordselt tõkke taha saatmine ja ilmselt oli Lillel saanud siiber nii pikast reisist, väsitavast päevast halli puuris istudes või radadest, kus igale teisele tõkkele tuleb läheneda tagant ringiga. Nii lipsaski ta minu selja tagant läbi ja otse tõkkele, ise valjuhäälselt klähvides. Jooksime kuidagimoodi klähvides lõpuni, oleks kohtunik viitsinud, oleks ta vähemalt korra veel võinud vilistada.
Üldiselt hoolitses ikka terjerivägi MM-l selle eest, et rahval igavaks ei läheks korralikke sooritusi vaadates, nii et saime ka oma panuse sellesse anda.
Järgmine start oli laupäeva hilisõhtul, miskipärast minikoerad alustasid ja ka lõpetasid võistluspäeva. Sellest jooksust sai meie MM-i häbiplekk. Teine tõkke oli järjkordselt tõkke taha saatmine ja ilmselt oli Lillel saanud siiber nii pikast reisist, väsitavast päevast halli puuris istudes või radadest, kus igale teisele tõkkele tuleb läheneda tagant ringiga. Nii lipsaski ta minu selja tagant läbi ja otse tõkkele, ise valjuhäälselt klähvides. Jooksime kuidagimoodi klähvides lõpuni, oleks kohtunik viitsinud, oleks ta vähemalt korra veel võinud vilistada.
Üldiselt hoolitses ikka terjerivägi MM-l selle eest, et rahval igavaks ei läheks korralikke sooritusi vaadates, nii et saime ka oma panuse sellesse anda.
No comments:
Post a Comment