Kohtunik Kati Wala Soomest, võistluspaik meie koduhall, rajad mõistlikult rasked ja mis kõige olulisem selle asja juures, tegu viimase võistlusega enne Lievinit.
Esimene rada- täielik keskendumise puudus Lille poolt, ausalt öeldes tundus, et ta põgeneb rajalt, et läbi otsida oma lemmiknurk. Kohe esimestel tõketel tulid näotud suured kaared, A-kontakt oli ka vägagi kahtlane, kuna tegelesin enda õigesse kohta positsioneerimsega, et Lill tunnelisse saata. Tõrge juhtus peale tunnelit olnud tõkkel, kust Lill keeras minu järgi tagasi, seega tõde, et saada koer tõkkele ja usalda teda, meil paraku ei kehtinud. Olin sellest niivõrd nördinud, et peale poomi ja tunnelit lasin Lille lihtsalt valele tõkkele hüpata. No ei viitsi mitte lõpuni pingutada, kui enam puhast rada pole.
Järgmised rajad püüdsin juhtida nii, et koer saaks turvaliselt üle iga tõkke upitatud, õnnestuski, aga midagi nauditavat selles polnud, samas ei tahtud ka viimast kontrollvõistlust lõpetada kolme diskvalliga.
Teine rada õnnestuski läbida puhtalt, paraku aga aeglaselt, alla sekundilise ajaveaga teine koht Reila järel.
Hüpperada õnnestus samuti rajavigadeta, aga ajaviga oli 2 sekundit, mingeid suuri kaari ei paistnud olema, järelikult ikka kiirus oli päris kohutav. Veelkord teine koht, seekord Pätriku järgi. Järgmisel päeval välitrennis oli Lillel särtsu küll, nii et ei saa end ka valetiinusega vabandada ja jääb üle ainult loota, et Lievini pasunad ja prozektorisära Lillele elu sisse teevad.
No comments:
Post a Comment