Eesti meistrivõistlustel osalemine on auasi, seetõttu polnud mingit kahtlust, et osaleda tuleb ka Lillel. Muidugi on selge see, et kuna on pealekasvanud tubli sheltiede plejaad, kelle kiirusele ei ole meil midagi vastu panna peale terjerliku visaduse ja heal juhul tihkete pöörete muidugi ka :P
Võistluspaik Viljandis oli hea muruga staadion, kokkutulnud agilityrahvas muhedas tujus ja nii ei tulnud isegi meelde, et mingi vastutusrikas võistlus ees ootab.
Hüpperada ei olnud eriti keerukas, kuid siiski omad eksimise kohad oli kaval kohtunik välja mõelnud. Kuna muru oli hommikul veel märg, siis õnnestus mul eelviimasel tõkkel kukkuda, õnneks ei juhtunud midagi fataalset peale väikese ajakao. Tulemusega võis igati rahule jääda
- 4 koht, kiirus 4,38 m/s , mis oli igati kena stardipositsioon agility rajale.
Paraku kui nägin agilityrajal poomi paigutust, siis oli selge, et puhast tulemust on sellelt rajalt raske saada. Poomi alla paigutatud tunneli tõttu tuli koer saata poomile eemalt, mis Lille puhul on väga riskantne manööver, mis kergesti võib lõppeda tõrke või lausa disklafiga. Poomile me pihta saime, küll aga oli kindel kontaktiviga poomi lõpus. Ausalt öeldes oli sel rajal veel mitu konarlikku kohta, nii et mingi kaunis jooks see ei olnud.
Agility rajal oli meie koht kaheksas ja koondtulemuseks kuues koht, mis tegelikult polegi ju paha tulemus. Eks kripeldus muidugi sisse jäi, poomikontakti võtmise korral olaksime maandunud teisele kohale. Arvestades Lille krapsakat olekut, loodame väga, et need ei olnud meie viimased meistrivõistlused.
Kõigi fotode eest tänu perekond Kauerile , videode eest Piret Teng:)
Võistluspaik Viljandis oli hea muruga staadion, kokkutulnud agilityrahvas muhedas tujus ja nii ei tulnud isegi meelde, et mingi vastutusrikas võistlus ees ootab.
Hüpperada ei olnud eriti keerukas, kuid siiski omad eksimise kohad oli kaval kohtunik välja mõelnud. Kuna muru oli hommikul veel märg, siis õnnestus mul eelviimasel tõkkel kukkuda, õnneks ei juhtunud midagi fataalset peale väikese ajakao. Tulemusega võis igati rahule jääda
- 4 koht, kiirus 4,38 m/s , mis oli igati kena stardipositsioon agility rajale.
Paraku kui nägin agilityrajal poomi paigutust, siis oli selge, et puhast tulemust on sellelt rajalt raske saada. Poomi alla paigutatud tunneli tõttu tuli koer saata poomile eemalt, mis Lille puhul on väga riskantne manööver, mis kergesti võib lõppeda tõrke või lausa disklafiga. Poomile me pihta saime, küll aga oli kindel kontaktiviga poomi lõpus. Ausalt öeldes oli sel rajal veel mitu konarlikku kohta, nii et mingi kaunis jooks see ei olnud.
Agility rajal oli meie koht kaheksas ja koondtulemuseks kuues koht, mis tegelikult polegi ju paha tulemus. Eks kripeldus muidugi sisse jäi, poomikontakti võtmise korral olaksime maandunud teisele kohale. Arvestades Lille krapsakat olekut, loodame väga, et need ei olnud meie viimased meistrivõistlused.
Kõigi fotode eest tänu perekond Kauerile , videode eest Piret Teng:)
