EMV 2010

Külm ja vihmane päev Veskimetsas seljataga, lõpetasime võistluse 15 karistuspunktiga ja kolmanda kohaga.

Arvestades meie vähest treenitust ja jätkuvaid hüppeprobleeme, on tulemus tegelikult suurepärane. Hüpperajal tõmbas Setu maha pikkushüppe viimase osa. Kõige vaevalisemalt tulevadki tal välja esimesed hüpped peale starti, kiirus ja motivatsioon olid aga väga head. Agility rajal paraku ei võtnud ei poomi, ei A kontakti, piinlik lugu küll. Muidu aga klappis meie teami koostöö väga hästi.
Piltide eest suur tänu Liviale.

Massöör Setul külas

Täna oli Setul mõnupäev, meil käis külas Irina, kes Setu lihasgrupid hoolega läbi mudis. Panen kirja ( enne kui unustan) Irina arvamuse- Setu lihased on praegu paremas seisukorras kui aasta tagasi, lihas on küllaltki pehme. Tegelikult hindasin olukorda ise samamoodi, õnneks spetsialist siis sama meelt. Asjad, mida ma aga ise ei ole märganud- Setul ragisevad varbad masseerides päris korralikult, parem kehapool enamgi kui vasak. Kogunenud sooladele tuleb massaaziga valu anda, ei muud. Kõhukoopas oli tunda takistust, mis võib olla käärsooles peetunud mass. Massaaz elavdab soolte tegevust, aga lisaks võiks anda linaseemne leotist. Teeme proovi, aega veel on, nii et ei pea riskima kõhulahtisusega meistrikatel. Igal juhul pärast mere ääreas jalutamas oleks Setul nagu akud laetud olnud, energiat oli hulga rohkem kui tavaliselt. Eks Setu kehakaal on ka pisitasa ja suurte pingutustega liikunud võistluskaalu suunas, umbes 11,5 kg on see praegu silma järgi hinnates.

Setu tütar Lulu A3-s!

Hiilgavad uudised Soomest: Setu tütar Soomes Lulu ( Dixie Sound Gift) võistleb nüüdsest A3-s.
Palju õnne Riikka ja Irmeli! Lulu on esimene,kes Setu järeltulijatest nii kaugele jõudnud, loodame, et Kruopa Leedus ja Elli Tallinnas ka sama teed käivad.

Setu taas rajal

Võistluse eesmärgiks oli välja selgitada, kas me registreerume EMV-le või mitte, viimati oli Setu stardis möödunud aasta augustis. Esimese agility raja esimesed tõkked võttis Setu suht ettevaatlikult, kontaktpinnad sooritasime, aga edasise jooksu rikkus minu viga-laskesuusatajate keeli öeldes oli sihik vale, peale tunnelit ootas ees serpentiin kolmest tõkkest, paraku jäi üks neist A varju kui ma oma kursi paika panin ja seetõttu alustasin serpentiini teisest tõkkest, veast sain aru siis kui oodatud kolmanda tõkke asemel oli eest rõngas.  Hämmastavalt rumal viga muidugi! Teine rada oli juhtimise poolest paras pähkel, seetõttu oli raske kontrollida kontaktpindu, poomilt ja A-lt me 10 karistuspunkti korjasimegi. Headmeelt teeb see, et vaatamata pikale pausile saime Setuga siiski üksteisest aru ja kiirus ka väga mannetu ei olnud. Tuli välja, et konkurentidest Setu oli parem ja nii tuli üllatusesikoht! Hüpperajal me enam ei osalenud, aga natuke kripeldab, kas me oleksime hakkama saanud slaalomisse mineku nurgaga.
Ja kokkuvõtteks- jah, me osaleme meistrikatel.

Lill emapuhkusel

Agility uuudiseid meil pole, see-eest on aga madonnalik rauge ema.