Rannik üle vaadatud, võtsime suuna Belgia põhjapoolsesse ossa Flandriasse, kus sihikul olid linnad Gent ja Brügge. Öömaja ei olnud ma reserveerinud mitte kuhugi, seega olin oma valikutes täiesti sõltumatu: mina, Lill, keps ja Opel- võisime maanduda kuhu iganes. Kujunes nii, et maabusin Brüggesse, peale 1,5 tunnist linnas jalutamist oleksin juba paaegu lahkunud, aga siis avastasin kanalid ja olin neist sedavõrd võlutud, et unustasin nii Genti kui ka sihikul olnud Ardennide mäestikus asuvad koopad ja jäin Brüggesse ööbima. Brügge väärib kindlasti Põhjamaade Veneetsia tiitlit ja muideks kuulub Brügge ka UNESCO maailma kultuuripärandi nimistusse, vanuse poolest on Brügge paarkümmend aastat meie iidsest Tallinnast vanem. Vaatamata sellele, et turismihooaja kõrgpunkt oli kindlalt möödas, oli linnas turiste üksjagu ja hotellikoha leidmine osutus päris keerukaks, lõpuks jäin siiski valikuga väga rahule, tuba oli vaatega kanalile, sisaldas hommikusöögi ja maksis õnneks ka ainult kahekohalise numbri jagu. Pean oma häbiks tunnistame, et ei jõudnud mitte ühtegi Brügge kuulsatest muuseumidest. Kui keegi veel peaks Brüggesse sattuma, siis julgeksin soovitada jalgrattarenti linnaga tutvumiseks, jõuab rohkem ja jalgrattaid on seal meeletult palju ning rattur liikluses täiesti võrdväärne autojuhiga. Üldse sujus liiklus vanalinnas tänu ühesuunalistele tänavatele väga ladusalt, parkimismaja leidmiseni tiirutasin linnas autoga ja olin meeldivalt üllatunud kui lihtne on võõras vanalinnas autoga liigelda. Ka koeri oli näha palju ja nad olid väga viiskad ja meeldivad ühiskonnaliikmed.
Jaapani turistid olid väga varmad Lille pildistama ja palusid luba ka silitamiseks, kahjuks Lill käitus tüüpilise pahura eestlasena ja ei vaevunud isegi mitte sabaga vonks-vonks tegema viisakate jaapanlaste rõõmuks.
Käisime Lillega ka paaditripil, et nautida kauneid vaateid kanalilt ja see oli tõeliselt vahva. Koerad olid laeval küll ametlikult keelatud, aga pisike sülekoer Lill oli teretulnud. Meie kõrval istunud proua poja peres ka welshi terjer, nii et meil jätkus juttu kauemaks. Tervitused Inglismaale Bentleyle :-)
Turiste sõidutasid lisaks lotjadele ka hobukaarikud, kus hobustele olid vahvad Pampersid pandud, et sõnnik jumale eest mitte linnatänavale ei pudiseks.
Ilm oli hilissuviselt soe, 19 kraadi ja päikeseline. Vastandina Prantsusmaale, said ka kõik inimesed, keda mina kõnetasin, ka inglise keelest aru. Keskpäeval startisime Brüsseli suunas, et Eestisse naasta.
No comments:
Post a Comment