Tiina ja Lill - meeskondlik agilityrada, AG MM 2010, Rieden

Peale hommikuse hüpperaja sooritamist ohverdasime Lillega võimaluse vaadata võistkonnakaaslaste sooritust ja lubasime endale mõnusa lõunaune hotellis. See läks täie ette ja peale puhkust tulime tagasi nagu uuesti sündinuna. Meeskonnaruumis juhtus meil väike intsident, Lill oli hetkeks rihmastamata ja terjerihing ei jätnud kasutamata võimalust minna tutvuma tallieluga. Õnneks taipasin ma metallist maiusekarbiga kolistada vastu hobuselatri raudvarbaid ja jooksik pöördus maiuse lootuses siiski ise tagasi. Õhtune aeg on Lille meelisaeg, tegime mõned jooksuringid tühjas poolpimedas maneezis ja Lill tundis, et ilmselt läheb kohe lahti tore jaht närilistele. Igaks juhuks otsutasin koerale mitte hitsi lisada, jätsin vahele soojenduse tõketel ja tegime vaid maiusega kontaktiharjutusi.
Raja õppimisel keskendusin paraku kõige enam sellele, kuidas lahendada tunnel- tõke- poom kombinatsioon ja samuti laud, mis ei kuulu meie igapäeva repertuaari. Tagantjärgi tarkusena võib muidugi öelda, et valisin raja alustamiseks halvima võimaliku juhtimisvõtte, pimelõikamine oleks küll pidanud mängust välja jääma, sealt sain tõrke kirja ja lisaks veel vea koera puudutamise eest. Õnneks siiski suutsin end kokku võtta ja pingutasin maksimaalselt, et rada teha lõpuni, mis ka õnnestus päris normaalselt.
Kokku 14,4 karistuspunkti ja jällegi ei midagi rasket sellel rajal ei olnud, ainult vastutusrikas olukord on see, mis sunnib puterdama.
Suurim tänu kõigi videote eest Kristinale!