Lille esimene ametlik võistlus peale pisipere sündi, treeninud oleme üsnagi minimaalselt ja Tartu tunnelite võistlus ei sisendanud eriti optimismi. Seega eesmärk treenida, ei muud.
Tuleb tõdeda, et peale 3 aastast võistluskarjääri ei oska ma siiani Lille lugeda- meil on 2 varianiti, kas koer ei lähe hästi käima või vastupidi läheb käima liiga hästi ja keeb üle. Üle keemise näited- varastamine stardis, slaalomis ühe pulgavahe välgukiirusel vahele jätmine. Rajal vastu haukumine on pigem juba koerajuhi ebaselge juhendamise teema.
Lill tundus enne starti mitte just liiga entusiastlik, aga see tunne oli petlik. Ühesõnaga esimest tõket nähes sööstis ta rajale ja selle tulemusena said esimesed neli tõket tehniliselt inetult, aga siiski sooritatud ettenähtud järjekorras, Siiri sõnul sai Lill minult ka jalahoobi, ise ma seda tähele ei pannud, kohtunik ka mitte ja loodetavasti Lill tegi sellest oma järeldused :-) Tulemuse saime kirja, viieka teenisime poomikontakti eest, see pidi olema napp kontaktpinna mittepuudutamine, ise lootsin, et saime kontakti tehtud. Saime sellelt rajalt lausa teise koha.
Teine agilityrada oli kannatuste rada, stardis varastamine, tänu sellele disklaff teisel tõkkel ja rajal umbes veel 3 diskvalli kui neid niipalju välja antaks.
Hüpperajal otsustasin, et stardin koos koeraga, et vältida sama jama, mis kahel esimesel rajal oli juhtunud, kõik läks väga ilusasti kuni rõngani, mille Lill hüppas kõrvalt, selles oli ka minul oma osa, ma ei oleks tohtinud end nii vara müüri poole keerata ja üldse jooksin tunnelini kaasa rohkem kui olin plaaninud. Viisin koera tagasi rõngasse, väga kahju, et ma ei saanud teada oma aega, sest muu osa oli OK. Aega ei oleks küll mahtunud niikui nii, sest kohtuniku antud kiirus 4,2 m/s, kusjuures umbes pooled tõkked tuleb võtta tagantpoolt, ei olnud väga realistlik
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment