AG rahvusvahelised võistlused- agility rada

Starti minnes lootsin teha vähemalt ühe korraliku jooksu, aga see lootus purunes juba peale esimest takistust.
A-le mineku asemel läks Setu tutvust tegema kohtunikuga ja seejärel kiikas ka rajaabilise poole- poleks sellist asja ise näinud, ei usukski mitte. Setu ei ole midagi sellist teinud ka oma karjääri alguses mitte. Ei oska seda põhjendada muuga, kui et ilmselt on põhjus siiski tema füüsises, A-le minna on ebamugav ja seega otsitakse endale asendustegevus. Valisin teadlikult diklaffi koera sülle võttes ja uuesti starti viies. Sedakorda saime liikuma, poomi kontakt üle ja n-ö veel üks disklaff- ma ei viitsinud piisavalt võimelda, et koera saata tõkke taha. Väga kahju sest võistlusest ja tervikuna ka Setu agility karjäärist, 6 aastat pole veel mingi iga tegelikult. Rada oli äärmiselt mõnus, kiidusõnad kohtunikule.
Ja et lõpetada postiivselt- otseülekanne Lätist Ozolnieki agility võistlustelt pajatas, et Setu ja Lille tütar Kruopa Leedust saavutas teise koha nii individuaalselt ( seni teadmata kas A1-s või A2-s) ja koos Eesti terjer Tikaga oldi ka võistkondlikult teised, kolmas võistkonnaliige ei ole teada, kui tõugu ei nimetatud, siis ilmselt tegu terjeriga ei olnud :-)