Märtsis täitub Setul 7 eluaastat, mis ühele tegusale terjeri-isandale pole veel mingi vanus. Paraku aktiivsest spordist on Setu juba mõnda aega kõrval olnud. 2009 aastal ilmnenud hüppeprobleemide tõttu katkesid meie võistlused ja suures osas ka treeningud. 2010 tegime vaid mõned stardid, millest parim oli Saaremaal täiesti muuseas sooritatud hüpperada. Muuseas sellepärast, et Seppo Savikko võrdlemisi nipika rajaga tutvumiseks Setu vaatevinklist mul aega ei jäänudki. Kui rajal oli eelmine koer, siis meenus mulle järsku- ups, ma pole Setu juhtimise peale rajaga tutvumise ajal mõelnudki! Sellele vaatamata tegime puhta raja ja aeglane tunne osutus petlikuks- Lillest oli aeg 1,5 sek. kiirem. Setu nimelt töötab kaugemalt kui Lill ja püsib ka stardis ( jällegi Lillest erinavalt!) ning seetõttu on teda juhtida märksa rahulikum. Aastal 2010 teenisime ka EMV pronksi, aga seda küll rohkem tänu konkurentide ebaõnnele kui enda heale esinemisele.
Millised plaanid siis aastaks 2011? Punkt üks tuleb Setul kaalust alla võtta. Setu talvine kaal oli 13,5 kg, mis on võrreldes Helsinki aegse võistluskaaluga +2kg. Nüüdseks oleme küll osa sellest kaotanud, kui palju just, ei tea, pole kaalul käinud. Sportliku vormi parandamiseks sai õhtuti Stromkal valgustatud rajal suusatatud ja ka merejääl suuskadega matkatud. Mõned korrad olema ka hallis trenni teinud ja see osutus üleootuste mõnusaks, Setu silm säras ja hüppedki olid täitsa ilusad, rääkimata slaalomist- kui koer on juba korra sisenenud, siis ka sooritab kenasti lõpuni sõltumata sellest kuhu koerajuht liigub. No kiirus ei ole muidugi see mis võiks olla, aga keskealistele rahvasportlastele sobib küll. Kui hüppamisega mingeid jamasi ei teki, siis plaanime mõned võistlused kaasa teha ja ka EMV-l kaasa lüüa.
Tubli, Setu! Ja vihjena võib Roosi kinnitada, et pisike ülekaal ei ole võistlemisel takistuseks ;)
ReplyDelete