Sedakorda siis jälle Setu ja Lill mõlemad võistlemas, kohtunikuks vana hea tuttav muhedik A.M.
Esimene rada tundus eemalt vaadates täiesti teostamatu, aga päriselt nii hull siiski asi polnud.
Lill oli võistluse kolmas startija ja esimene, kes tulemuse sai, rada õnnestus läbida vigadeta ja ka kiiremini kui konkurendid, seega meile esimene 0 tulemusega võit agility rajalt, kui seda üks kord õnnestub veel korrata, siis on saavutatud Eesti AG tshempioni tiitel. Jooks vast oli pisut rabedavõitu, kohtunik küll pärast mainis, et juhtisin koera väga täpselt, teda hetkeksi näpu otsast laskmata. Ka Setuga õnnestus sama rada läbida tõrgeteta, viieka saime aga poomikontakti eest, kuna kartsin, et lähim tunneliauk imeb Setu ära, jooksin ise ette ja jätsin kontakti koera vastutusele. No vähemalt valesse tunnelisse ei läinud. Niisiis Setule 5 karistuspunktiga 3 koht.
Hüpperada oli jällegi väga mõnus, Alar ikka armastab koerajuhte sirgete tunnelitega jooksutada.
Seekord läks Lillega kõik väga hea tempoga, sujuvalt, paraku rõnga teistkordsel läbimisel ei hüpanud Lill rõngast, vaid litsus end rõnga kõrvalt läbi. Kuna see toimus minu seljataga, siis ega ma seda näinudki ja koera tunnelisse sisenemisel kõlaski kohtuniku vile. Kõige rohkem oli kahju, et me ei saanud teada selle muidu ilusa jooksu aega!
Setu läbis sama raja vigadeta, ajaga kaotasime aga Tikale ja Fidelile, teistkordseltki kolmas koht.
Heameelt teeb aga see, et Setu hüppamine oli igati korras ( nagu võib näha juuresolevalt pildilt) ja latidki püsisid ilusasti!
Esimene rada tundus eemalt vaadates täiesti teostamatu, aga päriselt nii hull siiski asi polnud.
Lill oli võistluse kolmas startija ja esimene, kes tulemuse sai, rada õnnestus läbida vigadeta ja ka kiiremini kui konkurendid, seega meile esimene 0 tulemusega võit agility rajalt, kui seda üks kord õnnestub veel korrata, siis on saavutatud Eesti AG tshempioni tiitel. Jooks vast oli pisut rabedavõitu, kohtunik küll pärast mainis, et juhtisin koera väga täpselt, teda hetkeksi näpu otsast laskmata. Ka Setuga õnnestus sama rada läbida tõrgeteta, viieka saime aga poomikontakti eest, kuna kartsin, et lähim tunneliauk imeb Setu ära, jooksin ise ette ja jätsin kontakti koera vastutusele. No vähemalt valesse tunnelisse ei läinud. Niisiis Setule 5 karistuspunktiga 3 koht.
Hüpperada oli jällegi väga mõnus, Alar ikka armastab koerajuhte sirgete tunnelitega jooksutada.
Seekord läks Lillega kõik väga hea tempoga, sujuvalt, paraku rõnga teistkordsel läbimisel ei hüpanud Lill rõngast, vaid litsus end rõnga kõrvalt läbi. Kuna see toimus minu seljataga, siis ega ma seda näinudki ja koera tunnelisse sisenemisel kõlaski kohtuniku vile. Kõige rohkem oli kahju, et me ei saanud teada selle muidu ilusa jooksu aega!
Setu läbis sama raja vigadeta, ajaga kaotasime aga Tikale ja Fidelile, teistkordseltki kolmas koht.
Heameelt teeb aga see, et Setu hüppamine oli igati korras ( nagu võib näha juuresolevalt pildilt) ja latidki püsisid ilusasti!
Aitäh foto eest Lotta&Co.
No comments:
Post a Comment