Võistluseelse nädala vaevlesin küsimuse- kas olla või mitte olla käes, antud kontekstis tähendas see siis, kas osaleda Lievinis maailmameistrivõistlustel või mitte. Ja otsus sai tehtud lähtudes faktist, et võistlusvorm, mis küll tundub juba uksele koputavat, ei taha siiski kuidagi saabuda ja samas ka Lille bioloogiline kell kutsikate saamiseks üha tiksub. Seega otsustasin anda võimaluse pingereas järgimisele ja ise sõita Prantsusmaale pealtvaatajana ning Lille agilitykarjäär võiks siis veel jätkuda 2012 aastal, näiteks Rootsis toimuval EO-l.
Hea kerge tunne oli kui otsus tehtud sai :-) Aga siiski lendasid läbimõeldud plaanid tuulde. Naljaviluks oli välja öeldud, et kui Lill tuleb Eesti meistriks, siis ei mingeid kutsikaid, vaid sõit MM-le, aga naljadega on tihti nii nagu unistustegagi- täide lähevad!
Senine mulje Leena Rantamäki-Lahtise radadest oli kui kergetest jooksuradadest ja nii nägid välja ka meistrikate rajad, kohe eriti lihtsad, miniklassis näiteks ei tulnud mitte ühtki diskvalli, seega käis kogu võistlus vaid sekunditega ehk siis puhtalt kiiruse peale. Paraku meil siin midagi hõisata pole, kui pole pöördeid, kus efektiivne olla, siis otsejooksimises ei ole Lille tihe õmblusmasina samm kindlasti mitte kiiremate killast.
Võistlus oli meie jaoks veel eriline sellepoolest, et jooksuaja tõttu startisime peale maksikoeri viimase võistlejana. Tundus, et jooksuaeg oli Lillest pisut üleliigset vurtsu välja lasknud, Haapsalu elekter oli igatahes kadunud, aga ei ole halba heata, mõtliku Lillega on ausalt öeldes pisut kindlam joosta.
Hüpperajal platseerusime 4.ndale kohale, kaotus liidrile 2 sekundit, aga meie jooks oli ka väga-väga rahulik.
Agilityrajal seevastu oli Lillel pisut kiirem minek ja ainuke keerutamise koht õnnestus ka väga kenasti, sellelt rajalt teine koht, kaotus liidrile 0,6 sekundit.
Kuna aga meistrivõistlused peetakse kahe raja koondarvestuses, siis kahe 0 tulemusega võistlejate hulgas oli meie koondaeg parim ja seega meistritiitel meie! See oli küll suur üllatus, lootsin kohta medalikolmikus ja oli pettunud, kui mind ei kutsutud ei teisele ega kolmandale kohale, arvasin, et ju siis neljas koht tuli ära. Aegade poolest kaks kiiremat koera Charlie ja Relly olid paraku saanud 5 karistuspunkti ja langesid seega mängust tiitlile välja.
Pildil on Lill võtmas viimast meistrikate tõket. Enne võistlust lugesin endale sõnad peale, et ei korduks Haapsalu vead- ka lihtsal rajal ei ole kohti, kus end lõdvaks lasta, rada lõpeb peale viimast tõket. Miskipärast kipub see tõde ikka aeg-ajalt ununema.
Peale võistluste lõppu juhtus aga veel üks oluline asi- otsus MM-l mitte osaleda läks veelkord läbivaatamisele ja Tuulelippude Nõukogu lõplik otsus sai selline- Lill sõidab Lievinisse ja lapsi ei tule, Ryderi tsölibaat kestab edasi .-)
Pildimaterjal Livialt, video Keerd Movie Production, tänud akõigile abilistele ja pöidlahoidjatele!
Yes! :) Palju õnne tiitli puhul! Ja tore et otsus sai tehtud :)
ReplyDelete