Monday, March 19, 2012

Lenda, Juri Gagarin, lenda!

Ryderil võistluseelne nädal oli väga frustreeriv, Lille jooksuaja tippaeg, unetud ööd südamedaamile serenaade lauldes, mõned õnnelikud kohtumised ja siis ka Irma jooksuaeg otsa. Juba neljapäevases trennis oli Ryder absoluutselt hajevil, keskendumine olematu ja täpselt sama võis oodata ka võistluselt. Täpselt nii see läkski, esimesel rajal irdus Ryder 3 korda, ikka oli üle vaadata kes kõik halli kogunenud on.
Nagu keegi mulle naljatamisi ütles, et Ryderile oli jäetud rajapikkus ütlemata ja toimekas koer soovis võimalikult palju läbi joosta.
Teisel rajal kordus sama stsenaarium, Ryder läks üle vaatama nägusid raja ääres, võtsin ta sülle, sain selle eest loomulikult diskvalli, poomilt tulles vale tunneli auk, suht komplitseeritud salakavalate tõkkenurkade kiire rajalõik sai läbitud edukalt, tunnelist A-le tulles juhtus aga midagi täiesti enneolematut ja ettearvamatut. Olin A-st pisut möödas kui järsku nägin kedagi oma silmade kõrgusel mööda lendamas- see oli Ryder, kes mingil põhjusel oli alla hüpanud praktiliselt A tipust. Miks ta seda tegi, ei oska kuidagi arvata. Anu arvas, et ilmselt seksuaalne frustratsioon, juba 2 päeva ilma, teeb ikka mehe närviliseks küll!
Õnneks ei juhtunud sellest õhulennust midagi hullemat kui ehmatus. Ja ehkki võib nagu kohati tunduda, et esimesed ametlikud võistlused ei tohiks enam väga kaugel olla, siis selliste etteastete puhul on küll selge, et A0 on meile igati sobilik klass.

No comments:

Post a Comment